Suzuki GSXR1000 K8 ehk kuidas taltsutada draakonit

Tonnise Gixxeriga sõitmine on täpselt nagu stseen filmist “Kuidas taltsutada draakonit”, kus peategelane läheb draakoniga sõitma, naudib seda täiega, kuni peaaegu kukub ning siis viimasel hetkel kõik jälle kontrolli alla saab. Vaata kindlasti koos heliga.
Minu tonnine Gixxer oli ehtne draakon — must, madal, suhteliselt väike, draakonaga müstiliselt võimas. Summutid olid üsna vabalt hingavad, mistõttu müra, mida see tegi, oli imeline ja tihti lõi väljalaske järellöögist leegi välja. See draakon ei pursanud tuld mitte ainult ülekantud tähenduses, vaid päriselt (linnas aitas see autojuhtidele pikivahe hoidmise vajalikkust meelde tuletada). Täpselt nagu draakon filmist — tundsin, et ta on minu, aga alati oli väike kartus sees, sest teadsin, et tal on jõudu mult pea otsast hammustada.
Minu meelest on imeline, et tänapäeva maailmas, kus igasugused turvalisusreeglid ja normid igast aknast ja uksest sisse tulevad, võib osta umbes 5000-6000 euro eest mootorratta, millel on võimsuse ja kilogrammide suhe pea kaks korda parem kui Bugatti Veyronil ning mis kiirendab  kolme sekundiga sajani. Esimese käiguga saab sõita kuni 160km/h ning siis on veel viis käiku minna.
Kuidas siis on draakoniga sõita?
Esimene sõna, mis pähe tuleb, on erakordne. Juba ratta juurde minek ja selle vaatamine on eriline. Superbike`ides on midagi, mis võõraid, ka asjast mittemidagi teadvaid tõmbab. Kohvikus istudes ja aknast oma motikat jälgides saab pidevalt näha inimesi, kes oma neljarattaliste karpide juurde lähevad, teda vaatavad ja mõtisklevad. Minu jaoks on mootorrattas õndsus ja ainuke aeg, millal autoga sõidan, on siis, kui lihtsalt ei saa teistmoodi. Siis ka tegelikult proovin rongiga sõita.
30092010613
Istud, vajutad starterit, kostab madalat urinat — kiskja on ärkvel! Käik sisse ja minema! Ratas on väga võimas, nii stabiilne ja kergesti juhitav, et temaga on pea võimatu Eesti riigis kehtivate seaduste piires sõita.  Nagu öeldud, esimene käik üksi viib 160 km/h juurde. Igal mootoril, autol või rattal on tüüpiliselt selline sweet spot: kiirus ja pöörded, millega on tunne, et mootor töötab ideaalselt — mitte liiga madalalt, mitte liiga kõrgelt. Suzuki GSXR-il on see kolmanda käiguga 160-180 km tunnis. Alla selle on ta nagu puuris loom, kes palub kurva häälega, et teda välja lastaks. Ja kui otsustad ta sealt välja lasta, kummardud esiklaasi taha peitu ja koos tundub, et tõusete lendu. Kurvilise tee siledal asfaldil tekib tunne nagu kokkupuudet teega ei ole, lihtsalt liugled maa ligidal ühest kurvist teise, tunned lõhnasid, õhuniiskust, päikesepaistet ja lendad — see on kõige imelisem tunne üldse.
Kiiruse ületamine selle rattaga on natuke nagu sõltuvus – lihtsalt nii äge. Ta on väga stabiilne ja kergesti juhitav. Kahega algav kolmekohaline number tuleb kiirusenäidikul hetkega ette. Kiirendus on kiirem kui vabalangemine. Kunagi sõber kutsus langevarjuga hüppama ja pärast selgumist, et rattaga sõidan kiiremini, tundus lennureisi eest maksta mõttetu.
2011-09-24 16.07.20
Kui seda ratast omasin, siis elasin Valgas, aga töö viis mind tihti Tallinna, seega ei olnud ebatavaline, et sõitsin päevaga 600-700 kilomeetrit. Autoga seda otsa tehes jagasin pika teekonna oma peas juppideks ja lugesin minuteid, millal tee läbi saab. Draakoniga koju tulles avastasin ennast mitmel korral üle Valga linnapiiri jõudes mõtlemas, et teeks ehk ühe väikse ringi veel.
On midagi täiesti maagilist asuda teele enne päikesetõusu ja tunda, kuidas õhk muutub, kui päike tõuseb. Tipptunnil linna jõudes saab rattaga sujuvalt ummikuridade vahelt foori ette minna. Nii läbid ummikud enne, kui autoomanikud kolm foori edasi saavad. Alati leidub rattale kuskil ka parkimiskoht ja selle eest ei pea maksma. On müstika, et kui oled ratta seljas, siis vabalt on võimalik, et su parim osa päevast on sõit tööle ja koju, just see aeg, mida autoomanikud vihkavad.
Ainus asi, mis mind Gixxeri juures häiris, 20121002_090003oli tunne, et ma ei ole ehk kunagi piisavalt mees sõitmaks temaga nii, nagu ta oma loojate poolt oli mõeldud sõitma — 200km/h lennata kurvi, lasta tagaratas natuke drifti ja kurvist kui kuul välja lennata. Tundsin, et mina olen see pudelikael, kes teda tagasi hoiab. Sellepärast müüsin oma draakoni Reigole, aga valetan, kui ütlen, et ei ole olnud kümneid hetki, kus olen seda kahetsenud.

6 thoughts on “Suzuki GSXR1000 K8 ehk kuidas taltsutada draakonit

  1. Pingback: Elektroonika ja arvutid mootorratastes | Andruse Mootorrattad

  2. Pingback: Elektroonika ja arvutid mootorratastes – Wroomer

  3. Pingback: KTM Superduke 990 ehk mu uus draakon | Andruse Mootorrattad

  4. Pingback: KTM Superduke 990 ehk mu uus draakon – Wroomer

  5. Pingback: KTM Freeride E ehk elektrilise vaikuse võlu | Andruse Mootorrattad

  6. Pingback: KTM Superduke 990 ehk armastuskiri Draakon 2-le | Andruse Mootorrattad

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s